Õppimine - kas raske väljakutse või mõnus tegevus?

Me kõik oleme olnud olukorras, kus õpimotivatsioon on olnud madal või puudunud sootuks. Tahtmine õppimisele käega lüüa tundub palju lihtsam kui keskendumist nõudev tegevus. Seda eriti olukorras, kus õppematerjali hulk on suur või väsimus keskmisest kõrgem.

Kuidas siis aga leida endas üles see õpimotivatsioon, kui kontrolltöö või suurem eksam tulemas?

Miks sa üldse õpid?

Esmalt on oluline enda jaoks lahti mõtestada see, mille jaoks me midagi õpime või teeme. Selleks, et saavutada mingis tegevuses parem tulemus on Sul lihtsam iseendale selgeks teha, miks Sa midagi teed. Näiteks, kas sulle on oluline see matemaatika kontrolltöö teha hindele 5, sest see on eelduseks heale tunnistusele, mis lihtsustab edasi õppima pääsemist? Loomulikult on hea eesmärk ka see, et tahad lihtsalt asju selgeks saada. Mõtle välja, mis on sinu “miks”. Soovitan sul selle isegi paberile kirjutada ning kirjutuslaua kohale nähtavasse kohta seada. Nii on see sul alati silme ees.

Selleks, et iseendast, tulevikuplaanidest ja õppimise eesmärkidest aru saada, proovi vastata alljärgnevatele küsimustele (eriti hea oleks, kui paneksid vastused taaskord kirja):

1. Miks ma õpin?

2. Mis motiveerib mind õppima?

3. Mis kasu ma saan õppimisest?

4. Kuidas on õppimine mulle tulevikus kasuks?

5. Mida saaks õpetaja teha, et mind õppima motiveerida?

Proovi leida enda jaoks nendele küsimustele vastused, pane need kirja ja leia enda eesmärk õppimiseks.

Kuidas kasvatada endas õpimotivatsiooni?

Kuidas siis ennast ikkagi motiveerida? Pea meeles, et motivatsioon ei ole igavene ega püsiv. On loomulik, et ühel hetkel motivatsioon kaob. Siit edasi peaks sind edasi viima kas harjumus, distsipliin, eesmärk või unistus, mis on tugevam kui tahe alla anda. Siin sõltub väga palju Sinu isiksusest. Mis on Sinu unistused? Mis on Sinu eesmärgid? Mõtle selle peale rahulikult järele - eriti hea oleks, kui paneksid enda jaoks need ka kirja.

Kuidas muuta õppimine nauditavaks?

Õppimine on tõhus siis, kui see nõuab meilt pingutust, kuid kas see saab olla ka nauditav?

Selleks, et õppimine muutuks Sinu jaoks nauditavaks peame tagasi tulema esmärkide saavutamise juurde. Kui Sul on teada eesmärk või isegi mõni salasoov/unistus, mille aitab õpitu sul lähemas või kaugemas tulevikus saavutada, on sul õppida lihtsam.

Õppimise lihtsustamiseks järgi neid viite nõuannet:

1. Kasuta erinevaid meetodeid õppimiseks - meetodite vaheldumine muudab õppimise tõhusamaks.

2. Seosta eelnevalt õpituid teadmisi uute teadmistega.

3. Tee end ümbritsev keskkond korda, sest siis ei teki kiusatust tegelema muude asjadega ning vii enda telefon võimalusel teise tuppa, et ei tekiks kiusatust seda kasutada.

4. Juhi aega ehk tee kindlaks, kui palju sul selle tegemiseks kulub ja millal pead alustama, et kõik ei jääks viimasele minutile.

5. Tee õppimise ajal pause. Teadlased soovitavad umbes iga 40 minuti järel teha 10 minutit pausi. Eriti hea on, kui puhkepausil oleva aja kasutad värskes õhus liikumiseks.

Ainuke tee, mis viib uute teadmiste omandamiseni, on unustamine

Saksa psühholoog H. Ebbingaus avastas oma teadustöödes olulise seose uue materjali õppimise ja selle unustamise vahel. Nimelt on unustamine oluline osa õppimisest, sest materjali meenutamisel kinnistub see mällu paremini, sest aju saab signaali, et see info on oluline meeles pidada (sest sa just “vajasid” seda, seda meenutades). Seega ära ole endaga liiga karm, kui õppeprotsessi alguses kõik esimese korraga välja ei tule, vaid mõtesta unustamist kui sammu lähemale õppimisele.

Õppimise kohta saad veel lisaks lugeda meie Eluks Valmis veebiõpikust ning väga hea kokkuvõtte on õppimise kohta teinud ka ajuteadlane Jaan Aru videos “Kuidas aju õpib?”.

Kas tahaksid selliseid teadmisi õppida koolis? Koolid saavad meilt tellida põhjaliku ainekava, mille abiga Eluks Valmis vabaainet koolides õpetada. Jaga oma õpetajale, klassijuhatajale või õppejuhile meie kodulehte!

Eluks valmis missioniks on toetada noorte edukust läbi praktilistetoimetulekuoskuste õpetamise.