top of page

10 õppimistehnikat efektiivsemaks õppimiseks

Updated: Apr 30

Õppimisel puutume kokku suure informatsioonivooga ning vahel võib see olla vaimselt väga kurnav. Võib tunduda lootusetu ja keeruline kõike seda infot meelde jätta. Õppimine toimub terve elu, mitte ainult koolis, kuid raskuskese jääb siiski kooliaega. Selleks, et tulla sellega paremini toime ja efektiivselt õppida, on mõttekas kasutada õppimistehnikaid. Teadlikkus nendest on oluline, kuna nende kasutamine võib muuta õppimise nii mugavamaks kui ka huvitavamaks. Õppimistehnikaid on palju ning iga inimene õpib erinevalt. Üks spetsiifiline tehnika, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele ning vastupidi. Seega tasub uurida erinevaid tehnikaid ning leida endale meelepärane. Just sel eesmärgil tutvustame kümmet õppimistehnikat, mis võivad muuta õppimisprotsessi efektiivsemaks. Kuna koolis on õppeainete taust erinev, siis oleme toonud välja soovitused, millise tegevuse või õppeaine puhul võib vastava tehnika kasutamine abiks tulla. 



Cornelli konspekteerimise meetod

Kuidas saaksid Sa tunnis oma konspekte luua tõhusalt ehk nii, et see Sind pärast aitaks? Igale inimesele võivad sobida erinevad viisid, aga üks kuulsamaid konspekteerimise viise on Cornelli meetod. Selle meetodi järgi tuleks vihiku leht jagada mitmeks osaks. Kõige üleval on pealkirja koht. Suurema osa vihiku lehest moodustab põhikonspekt, mille kõrvale peaks jätma natuke ruumi, et saaksid sinna jooksvalt märkida endale olulisena tunduvaid märksõnu või küsimusi. Nende juurde saad hiljem tagasi tulla ja vaadata, kas oled endale need vastused leidnud. Vihikulehe alumises osas on teema kokkuvõtte ala. Tee väike kokkuvõte sellest, mida igal lehel käsitlesid! Siin on ka seletav ja illustreeriv YouTube video, mis selle meetodi kokku võtab. 


Kasuta seda meetodit näiteks ajaloo, bioloogia, geograafia, matemaatika õppimisel.




Pomodoro meetod 

Pomodoro meetodi puhul on keskseks ideeks intervallidega õppimine. Õppimiseks on mõeldud 25 minutit ja siis 5 minutiline (lühike) puhkepaus. Sul on võimalik ise kellaga aega mõõta, aga veel efektiivsem variant on kasutada veebilehte https://pomofocus.io/, kus saad lihtsasti vajutada ,,START” nupule, et alustada 25 minutilist õppimisvooru. Aja möödudes tiriseb kell ning järgneb puhkepaus. Kui kolm vooru on läbitud, siis on jällegi 25-minutiline õppimisvoor ning leht ise pakub Sulle 15-minutilise (pikema) pausi vahemiku. 


Mis on selle meetodi plussid?

  • Väga universaalne meetod, sobib peaaegu iga aine õppimisel 

  • Aitab planeerida aega – selle asemel, et keskenduda sellele, mis on vaja valmis saada, planeerida, kaua Sa sellel päeval õpid

  • Annab Sulle struktuuri ja raamistiku, kus sees püsida – saad rahulikult puhata kui selleks on aeg ning jõuda ka produktiivsuse lainele tagasi (hoiab tasakaalu õppimise ja puhkamise vahel, kuid hoiab see-eest ka töörütmi). 


Kui õppimine toimub arvutis, siis pausi ajal võiks ekraani vaatamise asemel hoopis korraks jalutada, värsket õhku hingata või kasvõi lihtsalt sirutada. Kui pausi ajal telefonis olla, siis on oht, et jääd sinna kauemaks kui paus ette näeb (struktuuri hoidmiseks järgi töötamise ja puhkamise ajavahemikke). 


Kasuta seda meetodit üldiselt õppimise struktureerimiseks. 



Leitneri meetod

Leitneri meetodi puhul tee enda valitud teema kohta flashcard’id (ühel pool küsimus/mõiste, teisel poolel vastus). Kui vastasid kaardile õigesti, läheb see ,,edukasse” kategooriasse ning kui vastasid valesti, siis läheb see ,,õpi veel” kategooriasse. Kategoorias ,,õpi veel” esinevaid kaarte õpi tihedamini, aga lisa ka ,,eduka” kategooria kaarte, et ka neid kinnistada. Kaardid võivad esineda erinevates kategooriates – ,,õpi veel” kategooria võib saada kiirelt selgeks, aga ühel hetkel uurides ,,edukat” kategooriat, ei pruugi suuta mõnda kaarti meelde tuletada ning see on täiesti loomulik osa protsessist. Väga hea lahendus flashcard’ide loomiseks ja õppimiseks digitaalsel teel on https://quizlet.com/


Kasuta seda meetodit keeletundides sõnavara õppimiseks, mõistete ja seletuste meeldejätmiseks (näiteks bioloogias jne). 



Vahedega korduse meetod 

Vahedega korduse (ingl. k. spaced repetition) meetodi tugevuseks on järjepidev kordamine. Selle meetodi puhul õpitakse infot meelde jätma mitmel erineval päeval kordamisel. Vaata allpool toodud illustreerivat joonist, mis näitab umbkaudselt, kuidas inimese mälu töötab info säilitamisel (Ebbinghausi kõver). Vahedega korduse meetodi puhul saad kasutada ükskõik, millist õppimismeetodit (Pomodoro, Leitner jne). Oluline on, et pikema aja jooksul kordaksid endale vajalikku ainet – nii jääb see ka pikas perspektiivis rohkem meelde. Näiteks võid vähemalt iga nädala lõpus teha endale ülevaate, mida see nädal koolis õppisid. Eriti õppeainete puhul, mida ei ole koolis iga päev ning mis tunduvad Sulle keerulisemad. Võimalik, et  kontrolltöö tähtaja saabumisel ei ole vaja enam nii palju korrata, sest oled selleks hetkeks juba järjepidevalt õppinud.



Joonis on koostatud lähtudes järgnevast joonisest: https://methodsof.com/blog/the-ebbinghaus-forgetting-curve/ 


Kasuta seda meetodit, kui õpid arvestustööks/kontrolltööks.



SQ3R meetod

SQ3R (ingl. k. Survey, Question, Read, Recite, and Review) meetodil on erinevad etapid:  


  1. Kõigepealt uuri ja sirvi (ingl. k. survey) – enne uue teema juurde liikumist vaata üle näiteks õpiku materjalid, saa üleüldine idee sellest, millised on peamised teemad, valdkonnad jne. 

  2. Küsi endalt (ingl. k. question) eri teemade kohta, mida tahaksid iga teema juures teada saada. 

  3. Loe (ingl. k. read) oma materjal hoolikalt läbi ning ürita vastata küsimustele, mis sul eelmises etapis tekkisid.

  4. Tagasivaade (ingl. k. recall) – meenuta enda peas, mida Sa just lugesid, millest Sa aru saad ning, mis jääb segaseks.

  5. Korda (ingl. k. repeat) – loe raskemad/tähtsamad teemad uuesti läbi ning mõtle, miks neid loed, millistele küsimustele tahad vastuseid leida jne. 


Kasuta seda meetodit peamiselt ainetes, kus on laiahaardelised teemad ning konkreetsed küsimused – näiteks õppeainete nagu bioloogia või ajalugu õppimiseks. Samuti sobib õppeainete puhul, kus tead, et õpetaja lähtub oma õpetamisel kindlatest õpikupeatükkidest.



Aktiivne meenutamine 

Peale tunde ürita meelde tuletada, mis Sa õppeainetes sel päeval õppisid. Mõtesta olulised teemad uuesti läbi. Kõigepealt alusta õppimist teema või kontseptsiooni põhjaliku uurimisega. Siis organiseeri – leia veidi aega õpitu meeldejätmiseks. Seejärel proovi materjal kinnistada – selleks pane meeldejääv kirja, selgita suuliselt kellelegi teisele või lihtsalt aktiivselt mõtle sellele. Kui kinnistad materjale siis ürita teha nii, et ei vaata oma märkmeid või konspekti.


See meetod on suhteliselt universaalne ja sobib suurema osa õppeainete õppimiseks. Soovitatav on kasutada aktiivset meenutamist koos teiste õppimismeetoditega. Näiteks võid Pomodoro meetodi alusel iga õhtu ühe 25-minutilise faasi pühendada täna koolis käsitletud teemade meenutamisele.



Blurting ehk ,,mõtete välja pahvatamine”

Pane kirja kõik, mis Sa suudad meenutada. Selle meetodi puhul seadistatakse taimer tavaliselt umbes 10–15 minutiks ja kirjutatakse üles kõik, mis oma valitud teemaga seostub. Seda võid kasutada n-ö aktiivse meenutamise nipina, aga ka täiesti uute mõtete kogumisel. Näiteks saad seda kasutada, kui pead kirjutama kirjandit ning Sul on vaja koguda ideid. Ära karda panna kirja kõiki oma mõtteid, isegi kui need tunduvad esialgu mittesobivad/ebavajalikud.


Kasuta seda meetodit n-ö ideede ajurünnakuks, konspekti kirjutamiseks või lihtsalt mõtete paberile panemiseks. Idee on kirjutada pidevalt, ilma et toimuks organiseerimisprotsessi. 



Pikema kirjutamisprotsessi puhul lihtsalt alustamine

Kui on vaja kirjutada pikemaid kirjalikke tekste (esseed, kirjandid, uurimistööd jne) on alguses raske alustada kirjutamisprotsessi, sest ees on vaid valge paber ja võib esineda ideede üleliigne voolavus või vähesus. Seetõttu võib kergelt tekkida ,,tühjustunne” ning teadmatus, kust alustada. Siin on oht ka prokrastineerimisel (selle kohta saad rohkem lugeda siit). Tehnikana võib see tunduda veider, aga siinkohal aitab lihtsalt kirjutamise alustamine. Kuna alustad mustandi kirjutamisest, siis ei pea seal veel olema struktuur ja kord. Niipea kui esimesed laused ära kirjutad (pole vahet kui hea või halva sisuga need on), siis on kergem jätkata ning mingi hetk jõuda ,,flow” seisundisse ehk tekib suurem fookus ja keskendumine kirjutamisel. Kui infot on liiga palju või vähe, siis soovitame koostada kõigepealt mõistekaart või üldine plaan, mida tekst endast lõpuks kujutama peaks. 


Kirjalike tekstide puhul tasub aga alati meeles pidada, et nende kirjutamiseks tuleb piisavalt aega jätta – kui kirjutamine jääb viimasele hetkele, siis stressi tingimustes võib kirjutamise protsess olla veel keerulisem ning siis ei pruugi olla mõtted nii vabad tekkima. Samas aga osadele sobib just viimasel hetkel kirjutamine – siinkohal toimib stress motivaatorina. Tuleb mõelda, et milline variant tekitab vähem Sulle distressi (negatiivset stressi) ning lähtuda sellest. Selleks, et kirjutamisprotsess poleks häiriv, vaid pigem huvitav ja arendav, soovitame pigem ikka alustada võimalikult vara, et oleks ajavahemik, kus mõtteid koguda ning need kirjalikult väljendada. 


Kasuta seda meetodit näiteks kirjandite ja muu pikemate tekstide kirjutamisel. 



Mnemoonika - Mälutehnika

Mnemoonika tähendab, et teadmiste meelde jätmiseks kasutatakse seoseid, reegleid ja/või mäluvõtteid, mis selle protsessi lihtsamaks teevad. Ürita leida raskesti meeldejäävate mõistete/valemite puhul endale sobivaid seoseid, et õppimine oleks kaasahaaravam ja interaktiivsem. Mnemoonilised tehnikad jagunevad sageli umbes seitsmeks erinevaks tüübiks: 

  • Visuaalne – kasuta peas ,,pilte”, et mäletada infot. Näiteks, et mäletada, milline näeb Euroopa kaardil Itaalia välja, jäta meelde, et see on kontsakinga kujuga ehk kujuta ette kontsakinga. 

  • Alliteratsioon (sarnasus) – kasutage teabe meeldejätmiseks sama algushääliku või tähega sõnu. Näiteks, et meeles pidada sellist ideed nagu hedonism, mõelge teistele sõnadele, mis algavad tähega H, mis seda fenomeni kirjeldavad, näiteks "heaolu".

  • Märksõnad – seosta uut sõna või fraasi sellele sarnaneva mõistega. Näiteks, et mäletada mõistet ,,eksistentsialism”, seosta seda sõnaga ,,eksisteerima”.

  • Akronüümid – loo meeldejäävate sõnade loendi esimestest tähtedest sõna või fraas. Näiteks SAKJLL matemaatiliste tehete järjekorra jaoks (sulud, astendajad, korrutamine, jagamine, liitmine ja lahutamine).

  • Riimid – riimide kasutamine info mäletamiseks. Näiteks riimi ,,Miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees.” kasutamine matemaatiliste tehete mäletamiseks.

  • Muusika – seo teave muusikalise viisi või rütmiga. Näiteks laula tuttavat meloodiat info kinnistamisel, et jätta see meeldejäävaks; näiteks mingi konkreetse riigi ajalugu õppides kuula selle riigi hümni või mingit muud selle kultuuri laulu (kasvõi mingit Eurovisiooni laulu, kui oled nendega tuttav).

  • Seosed – seo info Sulle isiklikuga või üldiselt millegagi, mida juba tead – uut infot millegi tuttavaga sidudes muutub see meeldejäävamaks. Näiteks kui pead meelde jätma, mis aastal loodi NATO (1949) ja Sul näiteks vanaema sündis samal aastal, siis saad luua seose, et NATO loodi samal aastal kui Sinu vanaema sündis. 


Kasuta seda meetodit suurema osa õppeainete õppimisel, kus on vaja konkreetselt mäletada mõisteid, valemeid, nimesid jne (näiteks ajaloos).



Suuline kordamine kaaslasega

Suulise kordamise puhul palu kaaslaselt küsida Sinult küsimusi, millele pead suuliselt vastama. See tehnika on abistav, sest teadmiste suuline selgitamine teisele võib olla keerulisem kui lihtsalt iseseisvalt meenutamine. Kirjalikul viisil materjali õppimine ja meenutamine ei pruugi olla piisav – suuliselt selle esitamine võib arendada sügavamalt materjali omandamist. Valju häälega õpitu sõnastamine ja selgitamine võib aidata Sul paremini mõista, millest Sa saad juba aru ning mis vajab kordamist. Eriti oluline on see meetod siis, kui koolis vastavate teadmiste hindamine on suuline või kui tuleb üldiselt osata selgitada vastavat teadmist. Kui takistuseks on see, et ei ole kaaslast või ei soovi kedagi, kellele seda materjali esitada, saab ka variandina kasutada helisalvesti või filmimise tehnikat ning hiljem kuulata/vaadata materjal üle, et mida ei osanud või mida saaks paremini veel omandada. Variandiks on ka ChatGPT kasutamine kirjalikul, kuid dialoogi baasil kordamiseks (AI kasutamist selgitame lahti ka veel allpool). 


Kasuta seda meetodit näiteks sotsiaalainete puhul, kus kontekst on oluline ja faktilised teadmised on omavahelises seoses (näiteks ajaloo, ühiskonnaõpetuse, filosoofia õppimisel) ning veel eriti siis, kui vastamine on suuline. 



Veel soovitusi

Õppimisel on vaja arvestada ka erinevate sekkuvate teguritega nagu näiteks keskkond, kus õpid. On vaja mugavat keskkonda, aga mitte liiga mugavat – kodus võib olla õppimine raskendatud, kuna kerge on muude asjadega tegeleda, seega paremad keskkonnad võivad olla raamatukogu või muu akadeemiline keskkond. 


Samuti mõjutab õppimist Sinu vaimne seisund. Kui kohustusi on palju ning aega tundub vähe, võib tekkida stress ning selles navigeerida võib tunduda keeruline. Kui stress on pikemat aega kestnud, siis väsitab see Sind nii vaimselt kui ka füüsiliselt. See võib viia ka n-ö läbipõlemiseni ning elus võib esineda tasakaalutust. Hoidmaks elus tasakaalu, on oluline enda eest hoolitseda – selleks on näiteks niinimetatud vaimse tervise vitamiinid. Kui oled vaimselt kurnatud, võib Sind kimbutada ülesannete edasilükkamine – selle vältimiseks leiab häid soovitusi siin


Lõpuks puudutaks ka tehisintellekti kasutamise temaatikat, mis on järjest rohkem päevakajaline. AI kasutamine võib olla kasulik, et kontrollida enda leitud infot ehk seda, kas see on kooskõlas infoga, mida ka AI pakub. AI kasutamisel tuleb aga arvestada sellega, et alati ei pruugi selle poolt kajastatav info olla täielikult tõepärane ehk tuleb säilitada kriitilist meelt. Samuti on väga oluline olla kursis kooli eeskirjade ja reeglitega, et mis eesmärgil võib tehisintellekti koolitöös kasutada. Kindlasti pole sobilik lasta tehisintellektil kirjutada Sinu töö valmis ning Sinul seda esitada kui enda kirjutist. Oluline on ka viitamine ehk allika märkimine, et vältida plagiaati. Uuri, kas Sinu koolis on olemas kindel juhis tehisintellekti kasutamiseks (kui Sa ei leia selle kohta infot, uuri näiteks õpetajatelt) – peamiselt lähtu sellest, mis reeglid spetsiifiliselt Sinu koolis on! Üleüldise AI kasutamise hea tava kohta saab infot ka Tartu Ülikooli lehelt ehk siit



Kokkuvõte


Õppimismeetodeid on väga palju erinevaid – siin esitasime kümme tehnikat, mis meie arvates on efektiivsemad ning loodame, et leidsid vähemalt ühe tehnika, mis Sulle sobib! Tasub ka alati arvestada, et õppimist mõjutavad erinevad tegurid (näiteks piiratud aeg, vaimne tervis jne) ning seetõttu ei pruugi kasutatav õppimistehnika alati töötada. Soovitame seetõttu mõelda ka sellele, mis õppeainet õpid või mis tegevust üldiselt tegema pead (kas näiteks proovid pähe õppida aastaarve ajaloos vs õpid suuliseks arvestuseks) – selle järgi saad ka arvestada, milline tehnika sobiks selleks konkreetseks õppetegevuseks. 



Kasutatud materjalid:


English with Emma. (25.08.2016). How to Study Efficiently: The Cornell Notes Method. [videomaterjal]. YouTube. Kasutatud 08.04.2024, https://www.youtube.com/watch?v=xSYnGhlnzyw 

I love PDF. (2024). 13 effective study methods and how to use them. I love PDF. Kasutatud 20.03.2024, https://www.ilovepdf.com/blog/best-study-methods-techniques#Interleaving

Mark, M. (i.a.). 10 viisi edasilükkamise lõpetamiseks. Harjumused.ee. Kasutatud 03.04.2024, https://harjumused.ee/tag/prioriteetide-seadmine/ 

Peaasi (i.a.). Vaimse tervise vitamiinid. Peaasi.ee. Kasutatud 03.04.2024, https://peaasi.ee/vaimse-tervise-vitamiinid/

Tartu Ülikool (i.a.). Tartu Ülikooli suunis tekstiroboti kasutamiseks õppetöös. Tartu Ülikool. Kasutatud 03.04.2024, https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suunis-tekstiroboti-kasutamiseks-oppetoos 

The Ebbinghaus Forgetting Curve (07.09.2022). Kasutatud 16.04.2022, https://methodsof.com/blog/the-ebbinghaus-forgetting-curve/

Quizlet (i.a.). Quizlet. Kasutatud 07.04.2024, https://quizlet.com/ 




Autorite info:


Marri Marie Mänd

Õpin Tartu Ülikoolis teisel kursusel psühholoogiat, samuti olen Lahendus.netis koolitusjuht ning veebinõustaja. Psühholoogia ja inimeste aitamine on mulle väga südamelähedased ning arvan, et kõigil tuleb elus ette raskuseid, millega ei pea üksi toime tulema. Käies ise hetkel ülikoolis, on õppimine ning õppimise oskamine väga suur osa, mis mind igapäevaselt puudutab. Mäletan, kuidas põhikoolis räägiti, kuidas peaks ikka hoolega õppima. Väga tihti kujunes sellest välja hoopis pähe tuupimine ning pikas perspektiivis ei jäänud palju meelde. ,,Eluks valmis” projektis aitan kaasa selleks, et saada ka ise targemaks, oma silmaringi laiendada ning tuua teadmised, mis tegelikult on meil juba olemas, rohkem kättesaadavamaks. Lisaks sellele, et mulle meeldib olla ühiskonnas aktiivne, hindan ma ka väga oma lähedastega ajaveetmist, kokkamist ning trenni tegemist. Kui saaksin siis võtaksin kõik maailma loomad endale koju ja ainult mängiksin nendega!





Kendra Kruusla

Õpin Tartu Ülikoolis kolmandal kursusel psühholoogiat – psühholoogia ning vaimne tervis on minu jaoks igapäevaselt väga olulised valdkonnad, mistõttu proovin pidevalt ennast neis arendada. Õppimine on mulle väga oluline, et saaksin endale teadmised, mida tulevikuametis kasutada, aga samas ka lihtsalt selleks, et hoida inimesena tasakaalu kohustuste ja vaimse tervise vahel. Ülikoolis meeldib mulle väga see, et õpin seda, mis mulle oluline ja vajalik. Ülikoolis on võimalik valida eriala, aga varasemal haridusteel on valikuruumi vähem ning retrospektiivselt tunnen, et oleksin põhi- ja keskkooli ajal soovinud saada rohkem teadmisi, mis oleksid mind aidanud – eriti teadmised vaimsest tervisest. See on ka osa põhjusest, miks ,,Eluks valmis” projektis osalen ehk soovin panustada sellesse, et õppimine oleks noortele suurema efektiivsuse ja väärtusega. Lisaks psühholoogia valdkonnale meeldib mulle ennast arendada ka kunstimaailmas – tegelen muusika ja paljude muude kunsti valdkondadega. 



0 comments

Comentários


bottom of page