Mis imeloom see HPV siis ikkagi on? Kas karta ja kuidas vältida?
Updated: Nov 23
HPV (ehk ingl.k. human papilloma virus) ehk inimese papilloomiviirus on seksuaalsel teel leviv viirus. See on kõige suurema levikuga “suguhaigus” ning umbes 80% seksuaalvahekorras olnud inimestest puutuvad sellega kokku. Oluline on olla teadlik HPV-st, sest see on naistel peamine emakakaelavähi põhjustaja ning seos on leitud ka paljude teiste vähkidega.
Milliseid sümptomeid HPV põhjustab?
Tihtipeale ei anna viirus nakatumisel mingeid koheseid sümptomeid. Kasvajaliste haiguste tekkeks kulub aastakümneid. Siiski võivad HPV teatud tüved põhjustada healoomulisi muutusi, mis põhjustavad mõningaid ebamugavusi - näiteks tüükaid või kondüloome suguelundite piirkonnas. Tüükad võivad olla valulikud ning kondüloomid põhjustada sügelust ja kipitustunnet. Kui kondüloomid asetsevad emakakaelal, võivad need vahekorra ajal põhjustada valu ja veritsust.
HPV tekitab vähki
Erinevad viiruslikud ja bakteriaalsed nakkused on olulised riskifaktorid vähkide tekkeks. HPV on maailmas teisel kohal pingereas mikroorganismina, mis põhjustab kõige sagedamini vähke. Viirus põhjustab umbes 30% kõigist infektsioonidega seotud vähkidest. 10-15% vähkidest on saanud alguse erinevate mikroorganismidega nakkusest. Nagu eelmainitud, on HPV-l palju erinevaid tüvesid (üle 150), nendest ohtlikumad on 16 ja 18 - nendel tüvedel on tugev seos vähi tekkega. Need tüved põhjustavad erinevaid vähke nagu vulva-, tupe-, peenise-, anaal-, suu- ja kõrivähk. Kõige tugevam seos on aga emakakaelavähiga, millest umbes 99% on põhjustanud HPV ning naiste seas on emakakaelavähk 4. kõige levinum vähitüüp.
Kas HPV on ainult naiste mure?
Isegi kui tugevaim seos on emakakaelavähiga, siis see ei tähenda, et mehed HPV-ga nakatumise ohust vabad oleksid. Meestel võib HPV põhjustada peenise-, anaal-, suu- ja neeluvähki. Samuti on uuritud seoseid eesnäärmevähi ja kuseteede vähkidega. Kuigi ei saa veel kindlalt öelda, et viimaseid põhjustab HPV infektsioon, on risk siiski olemas. Isegi kui antud vähkide esinemissagedus on oluliselt väiksem, on murekohaks see, et mehed on tihtipeale nakkuse reservuaariks ning annavad nakkuse edasi naistele, kes on palju vastuvõtlikumad viirusest põhjustatud pahaloomuliste haiguste tekkeks.
Jube hirmus jutt! Mis nüüd saab?
Kuigi eelnev info HPV kohta võib hirmutavalt mõjuda, on oluline meeles pidada, et umbes 90%-l nakatunutest saab immuunsüsteem viirusest vabanemisega edukalt hakkama ja ei teki mingeid vaevavaid sümptomeid. Siiski alati tasub ettevaatlik olla. Hetkel on Eestis naiste jaoks vaktsineerimiskavas olemas HPV-vastane vaktsiin, mida tehakse noortele neidudele 12-aastaselt. Vaktsiin aga lisandus vaktsineerimiskalendrisse alates 2018. aastast, nii et noored naised, kes on praegu kahekümnendates, on suuresti vaktsineerimata. Kui pole veel seksuaaleluga alustanud või on soov ennast igaks juhuks kaitsta erinevate tüvede eest, on tungivalt soovituslik vaktsiin tasuliselt teha. Lapsevanematel soovitame kindlasti lubada oma tütardele vaktsiin koolis ära lasta teha ning võimalusel võimaldada seda ka poegade jaoks.
Lisaks vaktsineerimisele on Eestis naistele ettenähtud ka sõeluuring, kuhu iga 5 aasta tagant on oodatud naised vanuses 30-65. Proov võetakse emakakaela limaskestast ja kanalist, et kontrollida kõrge riskiga viirustüvede olemasolu. 2023. aasta augustist on uuringus osalemist veelgi lihtsustatud ning nüüd on võimalik kodus ise testi jaoks proov võtta!
HPV kodutesti juurutamine riiklikus emakakaelavähi sõeluuringus | Tervise Arengu Instituut
Loomulikult, nagu ka teiste suguhaiguste puhul, aitab vähendada nakatumisriski korrektne kondoomi kasutus.
Kokkuvõtteks
Isegi kui jutt kõlab hirmutavalt, on postituse siiras eesmärk teadlikkust suurendada. Koos vaktsineerimise ja sõeluuringuga on võimalik ära hoida paljusid haigestumisi ja nagu vanasõna ütleb: parem karta kui kahetseda!
Kasutatud allikad:
https://hpv-info.ee/korduma-kippuvad-kusimused/
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK547667/
https://www.cancer.org/cancer/risk-prevention/hpv/hpv-and-cancer-info.html
https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/papilloomiviirus
https://www.who.int/health-topics/cervical-cancer#tab=tab_1
https://infectagentscancer.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13027-020-00305-8
https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/cervical-cancer
https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2018/01/27/hpv-vaktsiini-kaitse-on-eelduste-kohaselt-eluaegne
https://soeluuring.ee/emakakaelavahk/
https://www.cdc.gov/condomeffectiveness/latex.html
https://flo.health/menstrual-cycle/health/symptoms-and-diseases/human-papillomavirus